Kutsik, Cub (Kährikkoer / Raccoon dog, Nyctereutes procyonoides)

Nikon D80, Nikkor 300mm F4 + 1,4x TC, 1/125 F5,6 ISO 400

Viimati sai kodulähedastel vanadel loodusfotoradadel pildistamas käidud vist umbes aasta tagasi.  Tol korral ei vedanud ei ilma ega loomadega ning pilti ei saanud ja tundus, et siin ongi üsna mõttetu üritada (muude loomade kohta ei tea, aga kitsede arvukus tegelikult ongi vähenenud võrreldes 5-6 aasta taguse ajaga).
Täna hommikul sai aga taas äratuskell varasele ajale krutitud ja 4:00 olingi õues ja tundus, et olin juba pisut hiljakski jäänud - valgus oli juba super ja päikesetõus polnud enam kaugel (voodist tõusmine on suvehommikul nii vara ikka väga raske :). See, mida aga "metsas" (tegelikult on kultuurmaastikud siinkandis selgelt domineerivad) nägin, tasus ennast 110% ära. Tundus, et show-d oli mulle kohe mitme hommiku eest antud ja mina, kes ma ammu korralikult pildistama polnud jõudnud, jäin väga rahule (kuigi kõiki momente realiseerida ei suutnud). Loomadest nägin kahte halljänest, kahte metskitse, ühte rebast, kobrast ja nelja kährikukutsikat.
Kährikute peale sattusin täiesti juhuslikult - silmasin kaugel ühel heinapallil magavat repsi ja kahte kassi ning otsustasin vaikselt rebase poole hiilima hakata. Jõudsin just repsile hea pildistamiskauguse peale, kui vasakut kätt märkasin silmanurgast kahte väikest tumedat tompu minu poole liikumas. Ei olnud kassid! Hoopis kährikukutsud. Suurest uudishimust tulid nad ikka päris lähedale, kuid kährikuid pildistades läks rebane hoopis meelest ja kuna teda see fotoshoot ei huvitanud, pani reps kaugemale ajama. Aeg-ajalt klõpsatusi tegev imeloom üle vaadatud, läksid ka kährikud tasapisi eemale. Mõtlesin neid rohkem mitte segada ja sinna heinamaale heinapallide vahele rahulikult ringi tatsama nad minust jäidki. (Teised kaks kährikukutsikat olid samal põllul 100 meetrit eemal, kuid otsustasin neid mitte tüütama minna).